BMW M10

BMW M10 on BMW 1962–1987 toodetud neljasilindriste ridamootorite perekond. Tegu oli BMW esimese neljasilindrise mootoriga pärast 1936. aastat, kui lõppes BMW 309 tootmine. M10 mootorit kasutasid paljud BMW autod, kokku toodeti seda 25 aasta jooksul umbes 3,5 miljonit. Sellel baseerusid ka M20 ja M30 kuuesilindrised mootorid. 1950. aastate lõpul tegi BMW võidusõitjale-insenerile Alexander vabahärra von Falkenhausenile ülesandeks disainida nende tulevase keskklassi auto jaoks mootor töömahuga 1,3 liitrit. Falkenhausen aga arvas, et sellest ei piisa tulevikuks, ning veenis BMW-d töömahtu suurendama 1,5 liitrini, disainides ka mootoriploki, mida saaks tulevikus suurendada ka 2 liitrini. M10 on ühe ülemise nukkvõlliga (Single OverHead Camshaft, SOHC), malmist ploki ja alumiiniumsulamist pea poolsfääriliste põlemiskambritega, kahe klapiga silindri kohta. Sellel on sepistatud väntvõll, vastukaalud, viis pealaagrit ja ketiga nukkvõlli. M10 perekonna esimene mootor oli 1962. aastal M115, mis debüteerus BMW Neue Klasse sedaani 1500 kapoti all. See oli 1499 cm3 töömahuga, surveastmega 8.8:1 ja kasutas üht Solex 34 PICB karburaatorit, võimsuseks oli 80 hj. Seda mootorit toodeti kuni 1964. aastani. 1963 tuli välja uus mootor, M118. See oli 1773 cm3 töömahuga ja saadaval Neue Klasse sedaanidel kolmes võimsusastmes: 1800 oli 8.6:1 surveastmega ja ühe Solex 38 PDSI karburaatoriga (90 hj), 1800ti 9.5:1 surveastmega kahe Solex 40 PHH karburaatoriga (110 hj) ja 1800Ti/SA 10.5:1 surveastmega kahe Weber 45 DCOE karburaatoriga (130 hj). 1964 vahetas M115 välja M116, töömahuga 1573 cm3, surveastmega 8.6:1 ühe Solex 36 PDSI karburaatoriga (86 hj). Seda kasutas Neue Klasse 1600 variant aastail 1964–1966, seejärel ka kaheukseline 1600-2/1602 aastail 1966–1975. 1967 tuli välja ka kahe Solex 40PHH karburaatoriga ja 9.5:1 surveastmega (105 hj) variant, mida kasutas ainult ühe aasta toodetud 1600ti. 1965 tuli välja M05, töömahuga 1990 cm3. See oli saadaval kahes võimsusastmes: 8.5:1 surveastmega ühe Solex 40 PDSI karburaatoriga (100 hj), mida kasutasid Neue Klasse sedaan 2000 (1966–1972) ja kupee 2000C(A) (1966–1969) ning kaheukseline 2002 (1968–1976); ja 9.3:1 surveastmega kahe Solex 40PHH karburaatoriga (120 hj), mida kasutasid Neue Klasse sedaan 2000ti/tilux (1966–1971) ja kupee 2000CS (1965–1969) ning kaheukseline 2002ti (1968–1972). 1970. aastal pandi M05-le Kugelfischeri PL04 mehaaniline kütuse sissepritse, surveastmega 9.5:1 ja võimsusega 130 hj, see variant sai tähise M15. Seda kasutasid Neue Klasse sedaan 2000tii (1970–1971), kaheukseline 2002tii (1971–1975) ning ka E12 520i algusaastatel (1972–1974). 1972 tuli M05 asemele M17, mis kasutas Stromberg 175 CDET või Solex 4A1 karburaatorit, surveastmega 9:1 (115 hj). Seda kasutas ainult E12 520 (1972–1976). 1973 pandi M15le KKK (Kühnle, Kopp & Kausch) turbo, surveaste langes 6.9:1le, võimsus kasvas aga 170 hj-le, nimeks M31. Seda kasutas ainult 1973-1974 toodetud 2002 Turbo, mis oli Euroopa esimene laetud auto. 1975 tuli välja M116st ökovariant, millel oli surveastet alandatud 8:1le, et saaks kasutada odavamat, madalama oktaaniarvuga bensiini, võimsus langes 75 hj-le. Seda mootorit kasutas 1502 (1975–1977). 1975. aastal sai kogu mootoriperekonna nimeks M10, kuigi tehasetähiseid kasutati veel mõned aastad. Samal aastal tulid välja M41 (M10B16) (1573 cm3) 8.3:1 surveastme ja Solex 32/32DIDTA karburaatoriga (90 hj), mida kasutas E21 316 (1975–1980); M42 (M10B18V) 1766 cm3 8.3:1 surveastme ja Solex 32/32 DIDTA karburaatoriga, mida kasutasid 1975-1980 E12 518 (90 hj) ja E21 318 (98 hj); M43/1 (M10B20V) (V = vergaser (karburaator)) 1990 cm3 8.1:1 Solex 32/32 DIDTA karburaatoriga (110 hj), mida kasutas E21 320 (1975–1977); ja M64 (M10B20), mis vahetas välja M15 (9.3:1 Bosch K-Jetronic mehaanilise sissepritsega, 125 hj), kasutati 1975–1977 E21 320i-l ja E12 520i-l. M98 (M10B15) surveastmega 9.5:1 ja ühe Pierburg 1B2 karburaatoriga (75 hj) kasutas 1981-1983 E21 ökovariant 315. M10 viimasteks variantideks olid 1980. aastal M10B18V 9.5:1 surveastme ja Pierburg 2BE/2B4 karburaatoriga (90 hj), mida kasutasid E21 316 (1980-1982), E12 518 (1980–1981), E28 518 (1981–1984) ja E30 316 (1982–1987); ning M10B18 kütuse sissepritsega, seda kasutasid E21 318i Bosch K-Jetronicuga (109 hj, 1980-1982), ning L/LE-Jetronicuga (105 hj) E30 318i (1982–1987) ja E28 518i (1984–1987). Viimased M10 mootorid toodeti 1987. aastal, 1988 tuli selle asemele M40. M10l baseerusid ka Vormel 1 sarjas väga edukas turbolaaduriga M12/13 (1982-1987), ka E30 M3 S14 mootori plokk baseerus M10-l.